Thursday, February 26, 2015

Jooksma?

Pole küll väljakutse või miskit nii, aga hommikuti aitab üles ärgata küll. Nimelt olen viimased hommikud kasutanud näovärskendamiseks jääd. Jup. Võtan jääkuubiku ning sellega siis nägu puhastanud-pesnud (kuidas seda iganes ka ei väljendata). Teate, mõjub vägagi värskendavalt. Uskuge ka seda, et alguses oli see ikka väljakutse endale hommikuti külm jääkamakas näkku kinni lüüa. Nüüd on aga päris mõnus hommikuti end jahutada. Igatahes parem kui külma dušši alla minna. Kunagi me küll käisime külmas jões suplemas, aga see oli suvel ja seda ka mitte iga päev. Mõni päev tahaks selle küll vahele jätta, aga siis ma mõtlen: jätan sel korral enda ''karastamise'' vahele, teen seda ka homme ja ülejäänud teised päevad. Järjepidevus. Kaks nädalat olen vastu pidanud ja tsipa peale veel.

Täna ostsin endale jooksuriided. Püksid ja pluusi. Ehk on nüüd motivatsiooni need selga tõmmata ja jooksma minna. Nii nagu ma juba ütlesin: vähemalt 3-4 korda nädalas. Palju oleneb sellest, kuidas mul homme läheb. Sellest ainult kunagi teine kord. Kunagi olin ma tubli ja käisin iga hommik jooksmas. Pea iga hommik. Kui ikka vihma sadas ladinal, siis olin oma vanema õega laisk ning ei liigutanud end voodist. Nüüd on asjalood teised. Ikka päris vara ei lähe jooksma. Või siis vaid koos lapsega. Peab proovima. Samas vahet ju pole hommikul või õhtul. Peaasi, et saaks ära käia. Pealegi, milleks mulle uhked riided, kui saan nendega ennast vaid peeglist vahtida?

Järjepidevusega veel see asi, et oma positiivsust ei leia ma ikka alati üles. Ja oii - kui närvi see mind ajab! Tahaks mõnikord end selle eest hammustada. Aga vat, ei saa. Hihiihiiii! Ühesõnaga üritan ikka päevas leida ilusaid valgeid laike. 
Näiteks eile: imeline päikseline päev! Mõnus soe. Kevad tungis veebruarikuus põue. Õhtul sain nii mõningad vajalikud asjad tehtud. Käisin preilnaga jalutamas ning too viipas ühele võõrale mehele, kes talle ka vastu viipas. Arsti juures läks hästi, kuigi pidin 15 minutit ootama. Ja eile hakkas ''Pilvede all'' uus hooaeg! Johaidii! Kartsin juba, et seda ei tulegi. Ikka põnev on vaadata, kuidas asjad läinud ja lähevad. Põnev sari on. 

Nonii. Preilna pättus tegi silmaluugid lahti ning mul on aeg siinkohal panna punkt oma väljakutsetele. On need ikka rasked...

No comments:

Post a Comment