Vist juba viis

Natuke juba räbaldunud versioon, aga
 see-eest ka palju-loetud!

Tänaseks peaks juba tehtud olema viis väljakutset. See tähendab, et viiest peaksin teoorias olema lahti saanud. Olengi. Topsi seest. Mõni ülesanne on vaid pikaleveniv. Näiteks tänane, kus pean nädalaga läbi lugema ühe lasteraamatu, mis mulle lapsena meeldis. Olgem ausad, mu lemmik oli siiski ''Bullerby lapsed''. Teine lemmik oli ''Veel üks Lotte'', aga kuna tõesti ei olnud neid kahte raamatut koheselt võtta ja raamatukokku ei saanud ma täna minna, siis pidin leppima olemasolevaga, mis mulle ka loomulikult väga meeldis ja hetkel loen seda nii, et pisar silmis. Nii tore raamat lihtsalt! Samuti Astrid Lindgreni looming: ''Madlike ja Jaanikingu põnn''. Selline tore raamat. Mulle ikka meeldivad need kahe õe seiklused. Ja kui ma ei eksi, siis vist selles teoses oli see, kus tüdruk küsis nende pere teenijatüdruku (ei ole päris teenijatüdruk, aga inimene, kes aitab nende pere majapidamises), kuidas sa pesu pestes nii rõõmus oled. Ning too tüdruk vastab, et järgmine pesupäev on ju alles nädala pärast! Või midagi seesugust oli. Ühesõnaga, kui too koht mulle ette jääb, siis ma kohe tsiteerin seda hea meelega. Hetkel olen kümnest kaks peatükki läbi lugenud. Lehekülgede seis on 181st 41. Nii et üks osa on ilusti läbi loetud. Jätkan samas vaimus, ehk õnnestub enne koolinädalatiki läbi saada! 

Eks homme annan jälle teada, kus ja kaugel omadega olen. Soovitan seda lasteraamatut lugeda igatahes küll kõigil, kel on isu lapsemeelsuse järele või kelle elu on tsipa liiga tõsisevõitu kiskunud. Toob naeratuse suule ning tõestab, et elus polegi kõik must ja valge. Et miskit ilusat ja värvilist on meil ikka ka.

Eilne ajakirja lugu siis. Vist olen ikka viis artiklit juba läbi lugenud, aga pead ei anna. Jätkan lugemist, sest üle pika aja loen mõnd head ajakirja. Olen seda ajakirja vist isegi mõned korrad poelettidel silmanud, aga olgem ausad - eile oli esimene kord, kus sellele ka tõsist tähelepanu pöörasin. Ostsin ju siiski selle. 

Ei ole ju väga Kristina nägu?

Esikaanel figureerib telemaastikus tuttav Kertu Moppel. Et kes siis? ''Padjaklubi'' vaatate? Vaatate. Ma vähemalt eeldan, et mõned ikka vaatavad seda. Teine hooaeg siiski käimas juba. Isegi mina olen sellele pilgu peale visanud. Päris koomilline seriaal eestlaste poolt taaskord. AGA ei taha ma sarjast rääkida. Vaid Kertu Moppelist. Kertu Moppel on Kristina. Prill. Noh too viriseja ja hull korraarmastaja, kui nii võib öelda. Kui ei teaks, ei tunneks teda piltidelt äragi! Ta õppis alguses kunstnikuks, hiljem alles läks näitekooli. Ja sedagi lihtsalt katsetele, et vaatab, kas saab sisse. Saigi! Nüüd on vabakutseline. Kirjutab ja näitleb. Kuidas ta ütleb: ''Ideaalid peavad olema, aga elus tuleb siiski hakkama saada.'' Saame siis! 

Nagu ennist kirjutasin, lugesin läbi ka loo Woody Allenist. Pigem intervjuu. Teate, et talle ei meeldi sinine värv? Ei teadnud. Ma ka mitte. Olgem ausad, ega ma ta eluga väga kursis pole, midagi tean, aga mitte väga. Pinnapealselt, kui nii võib öelda. Igatahes, talle ei meeldi sinine värv. Miks? Argielus sobib, aga mitte filmides. Sinine on lihtsalt liiga külm toon ja seda ei saa soojemaks teha. Alleni filmid on aga soojatoonilised. Nii on lood. Jällegi väga põnev lugemine. 

Siis olen lugenud veel mitu lühikest artiklit: ''Normaalsusest'' (naine kirjutab oma uuest väljavalitust ja sellest, kellega ta on varem koos olnud ja miks on tal varem olnud teised valikud meeste osas, kui nüüdne väljavalitu), ''Liiga vana, et noorelt surra'' (väga mõtlemapanev lugu sellest, kui vanana me end sisimas tunneme ja kas me kõik tunneme end mõnikord 6-aastastena), ''Lihtne, mugav, rõõmsameelne'' (lühike moelugu tüdrukust Ilmar Raagi filmist ''Ma ei tule tagasi'', kus neiu räägib, mis riided jmt talle meeldib ja mida pigem eelistab kanda ja kõik sinna juurde kuuluv).

Viis artiklit nagu niuhti käes! Eks ma loen veel ja kui leian huvitavaid artikleid, annan kohe ka teada. Imekombel väga huvitav ajakiri siiski. Peab rohkem end sellega kursis hoidma. Ja muide - hind on kõigest 3,90! 

Kolm artiklit ka jäädvustasin. Et oleks ikka näha, et lugesin. 

Siiski-siiski, jääb homset päeva ootama, ehk joppab ja tuleb midagi muud peale lugemise.