Eilne ülesanne jäigi kahjuks eile kirjutamata. Pole hullu! - Mis üks päev tegemata, see teine päev tehtud! Ära tegin. Väljakutse, või pigem joonistamine, nagu ma juba mainisin, kõlas järgnevalt:
Vot nii. Eks ma siis võtsin paberi ja pliiatsi kätte ning hakkasin joonista. Andke palun kohe ette andeks ära: pole ammu joonistanud ja käsi pole veel soojaks saanud. Sellest tulenevalt näeb nn kaart välja pigem lapse solberdis kui tõsiseltvõetav kaart, kuhu on sisse kirjutatud midagi ilusat. Teile tõestuseks ikka kah, et joonistasin, muidu võite ju arvata, et niisama petan ja ütlen; ''Joonistasin ma jee.''
Väike jõehobusekene. Sellega on meil eraldi teema, mida siinkohal lahkama ei hakka. Tõesti - oskan ka paremini, kui vaja. Vist siis polnud väga vaja... Mis kaardile sisse kirjutasin, vat see on tõesti saladus. Midagi ma kirjutasin küll. Laske siinkohal oma fantaasiatel lennelda!
Tänaseks väljakutseks, sel korral tõesti väljakutseks, sai taaskord lugeda. Nagu ma poleks midagi muud teinudki, kui vaid lugenud küll raamatuid ja ajakirju ja varsti ei-tea-veel mida. Võite mõtlema hakata, et äkki tõesti on mul ainult lugemisega seotud asjad kirja pandud. Ausalt öeldes arvan ma nüüd seda ise ka. Omast arust vaid sai ka midagi muud kirjutatud... Jääb neid ootama.
Tänase ülesande pean homse varna lükkama, sest mul lihtsalt pole kodus ühtegi raamatut, mille järele käsi tõuseks ja tahaks seda lugeda. Homme lähen võtan ühe raamatu. Üks jäi isegi vanemate juures silma. Samas nädal on niikuinii aega, et lugeda. Seega ei kiirusta.
Ühte asja loodan veel: et see nädal läheb paremini kui eelmine.
Ahjaa. Päikeseloojangu olen ikka veel võlgu... Vabandust. Luban vaid seda, et lähen seda vaatama ja teen pilti ka. Õnneks loojub päike iga päev üha varem...
Homseniiii! (Loodame)
No comments:
Post a Comment